Metapedia is growing — and we need your help to keep it that way. Please contribute to our ongoing fundraiser.

Toeta meid!

Inimõigused

Allikas: Metapedia

One world? No, thank you.

Inimõigused on modernse "progressi" ja individualistliku ühetaolisuse ideoloogia põhirelv, samaaegselt ka vahend mõttepolitsei loomiseks ühiskonnas ja rahvaste eripäraste õiguste hävitamiseks.

„Inimõiguste“ ideoloogia on täna rahvaste identiteedi hävitamise ja Euroopa võõrastega koloniseerimise põhirelvaks.

See eitab ja eirab inimrasside vahelisi erinevusi. Inimõiguse ideoloogiale on ühinenud inimkond nii fakt kui ideaal korraga. Inimõiguste põhimõte on, et kõik inimesed omavad kõikjal võrdseid õigusi, kuna nad on võrdsed. Inimõiguste kaugemaks sihiks on inimkonna allutamine teatud moraaliseadustele, mis põhinevad inimõigustel endil.

Olemusest

Inimõiguste ideoloogi ühendab endas subjektivismi ja universalismi. Inimõigused on universalistlikud, kuna need soovivad kehtida kõikjal, arvestamata seejuures traditsioone, seoseid või kontekste. Need on subjektivistlikud, kuna inimõigused defineerivad õigused üksikisikute subjektiivsete tunnustena.

Lühema või pikema aja jooksul asendab inimõiguste ülemvõim kõik poliitilised ja sotsiaalsed mõttevahetused, mis võisid ennist tugineda mõistetele, mis täna kulunud või diskrediteeritud (traditsioonid, rahvused, edasiarengud, revolutsioonid) näivad.

Prantsuse juuraprofessor Robert Badinter on arvanud, et "inimõigused moodustavad kaasaja moraalse silmapiiri". ÜRO peasekretär Kofi Annan on sõnanud: „inimõigused peavad saama kõigi ühiskondade vundamendiks“. Prantsuse vasakpoolne ajakirjanik Jean Daniel on lausunud, et inimõigused sisaldavad „oma olemuses maailmavalituse idee alget“.[1]

Kuna inimõiguste „tõed“ on nii öelda enesest mõista, siis nähakse neis kaasaja kümmet käsku. Nii on inimõiguste eest võitleja Nadine Gordimer arvanud, et inimõigused on „inimlikkuse religioon“ või väidetav holokaustiohver Elie Wiesel, et need on „ilmalik maailmareligioon“. Prantuse professor Régis Debray on seevastu öelnud: „Inimõigused on senini meie viimne tsiviilreligioon, hingetu maailma hing.“[2]

Nendel „ilmsetel tõdedel“ on dogma staatus: nende üle ei saa pidada arutelu. Inimõigustes kahtlemine on niisama suur patt nagu kunagi oli Jumala eksistentsis kahtlemine. Nii nagu kirik võttis endale õiguse võidelda paganate ja „uskumatute“ vastu, nii võtavad täna inimõiguste apostlid enesele õiguse kogu maailmale oma tõde peale suruda. Inimõigused, mis põhinevad tolerantsi põhimõttel viivad hoopis ekstreemse sallimatuseni.

Allikad

Viited

  1. Alain de Benoist: Kritik der Menscherechte. 2004. lk 8
  2. Alain de Benoist: Kritik der Menscherechte. 2004. lk 8
Välja otsitud andmebaasist "http://et.metapedia.org/wiki/Inim%C3%B5igused"
Personaalsed tööriistad
Teistes keeltes