Metapedia is growing — and we need your help to keep it that way. Please contribute to our ongoing fundraiser.

Toeta meid!

Hermann Göring

Allikas: Metapedia

Hermann Göring SA vormis aastal 1932.

Hermann Wilhelm Göring (Eluruun.png 12. jaanuar 1893 Rosenheim; Surmaruun.png 15. oktoober 1946 Nürnberg) oli natsionaalsotsialistlikul ajal Saksa Riigi juhtivaid poliitikuid. Göring oli nelja-aastakuplaani volinik ja Teise maailmasõja ajal õhujõudude ülemjuhataja ülem.

Sisukord

Lühike elulugu

Riigimarssal Hermann Göring sündis 12. jaanuaril 1893 Rosenheimis Alpide jalamil Baierimaal. Hariduse sai Göring Ansbachi ja Fürthi koolides ning hiljem õppis ta kadetina Karlsruhes ja Lichtenfeldis.

1912. aaastal ülendati ta Mühlhausenis leitnandiks, sõtta läks ta pataljoniadjutandina. Oktoobris lendas ta vaatlejana rindele, sai lennukijuhiks, jahilenduriks, eskadrilliülemaks ja Richthofeni surma järel eskaadri ülemaks. Esimese maailmasõja vältel saavutas ta võitlustes 20 õhuvõitu ja ta ülendati kapteniks. Pärast sõda tegutses lendurina ja lennuasjanduse nõunikuna Taanis ja Rootsis. Hiljem pöördus ta Saksamaale tagasi. 1922. aastal õppis Göring Müncheni ülikoolis. Münchenis ühines ta Adolf Hitleri ja NSDAP-ga, kus temast sai SA juht. 9. novembril 1923 toimunud rahvussotsialistliku ülestõusu ajal Münchenis, sai ta Feldherrnhalle juures raskesti haavata ja põgenes Innsbruckki, sealt edasi Itaaliasse ja üle Poola Rootsi. Ta varandus konfiskeeriti. Pärast amnestiat 1926. aaastal pöördus ta Saksamaale tagasi. 1928. aaastal sai ta Riigipäeva liikmeks, 1932 Riigipäeva presidendiks ja pärast võimu ülevõtmist Preisi siseministriks. 1933. aastal Preisimaa peaministriks, õhusõidu riigiministriks ja jalgväe kindraliks. 1934. aastal nimetati Göring riigimetsandusministriks (Reichsforstmeister) ja riigijahindusministriks (Reichsjägermeister).

1935. aastal sai Göring lennuväe kindraliks ja õhujõudude ülemjuhatajaks, kusjuures õhujõudude kujundamist tuleb lugeda tema teeneks. 1936. aastal ülendati Göring kindralkoloneliks ning ta sai ühtlasi nelja-aastakuplaani volinikuks. 1938. aastal nimetati Hermann Göring kindralfeldmarssaliks ja 1940. riigimarssaliks.

29. aprillil 1945 vabastati Göring Adolf Hitleri poliitilises testamendis kõigist ametitest ja heideti välja NSDAP-st. 1. oktoobril 1946 mõisteti Göring Nürnbergi tribunali poolt surma, kuid enne kohtuotsuse täideviimist sooritas ta enesetapu.

Autasud

  • NSDAP Kuldne Parteimärk (Goldenes Ehrenzeichen der NSDAP)
  • Türgi Raudne Poolkuu(Türkischer Eiserner Halbmond)
  • Vaatlejamärk (1914) (Beobachterabzeichen )
  • Lennukijuhi Märk (1915) (Flugzeugführerabzeichen )
  • Kuldne Lennukijuhi- ja Vaatlejamärk Briljantidega (Flugzeugführer- und Beobachterabzeichen in Gold mit Brillanten)
  • Must Haavatumärk (1918) (Verwundetenabzeichen in Schwarz)
  • Rindesõdurite Aurist (Ehrenkreuz für Frontkämpfer)
  • Sõja-meenutus-käiselint Jahieskaader vabahärra von Richthofen (Kriegs-Erinnerungs-Ärmelband Jagdgeschwader Freiherr von Richthofen)
  • Preisi Õukonnaorden von Hohenzollerni Rüütlirist Mõõkadega (Ritterkreuz des kgl. Preuss. Hausordens von Hohenzollern mit Schwertern)
  • Raudrist (Eisernes Kreuz (1914) 2. und 1. Klasse)
  • Raudrist (Eisernes Kreuz (1939) 2. und 1. Klasse)
  • Pour le Mérite
  • Raudristi Rüütlirist (Ritterkreuz des Eisernen Kreuzes)
  • Raudristi Suurrist (1940)(Großkreuz des Eisernen Kreuzes)

Filmid ja dokumentatsionid

  • Göring im Kreuzverhör, 3 Audio-CDs, Polarfilm 2006, EAN 4028032006063
  • Göring - Eine Karriere, 2 Video-DVDs, Polarfilm 2006, EAN 4028032067248

Välislingid

Kirjandus

Internet

Personaalsed tööriistad