Harald Nugiseks

Nugiseks 1944. aastal.

Nugiseks 2008. aastal

Harald Nugiseks (

suuna Mall:Sündinud 22. oktoober 1921; 2. jaanuar 2014) oli Relva-SS allohvitser ja Eesti eruohvitser, kes Teise maailmasõja ajal teenis vabatahtlikuna 20. Eesti Relva-SS Diviisis. Ta oli üks neljast eestlasest, keda on autasustatud Raudristi Rüütliristiga.

Sisukord

1 Elukäik
2 Autasud
- 2.1 Eesti autasud
- 2.2 Saksamaa autasud
3 Välislingid

Elukäik

Harald Nugiseks sündis Türi lähistel asuvas Karjakülas Vanaõue talus. Haraldi isa August Nugiseks oli Vabadussõja veteran. Harald Nugiseks õppis Türi aianduskeskkoolis ja Paide kaubanduskoolis.

Nõukogude okupatsioon ja Suvesõda

Hoidnud juulis 1941 kõrvale mobilisatsioonist Punaarmeesse, läks ta juba sama aasta augustis vabatahtlikuna Saksa sõjaväkke. Kapten Artur Asu pataljoni koosseisus võttis Nugiseks osa Tallinna vabastamisest. Pärast seda teenis ta kuu aega Omakaitses.

2. oktoobril 1941 sai temast 185. Eesti julgestusgrupi sõdur. Sealne teenistusleping lõppes detsembris 1942.

Eesti SS-Leegion

Mais 1943 astus Nugiseks Eesti Leegioni. Õppinud maist septembrini Lauenburgi SS-allohvitseride koolis, lõpetas ta selle SS-Unterscharführerina (kapralina). Nugiseks võitles 1943. aasta lõpul Eesti Vabatahtlike SS-brigaadi koosseisus lahingutes Neveli lähedal, kus ta sai haavata. 21. detsembril anti talle must Haavatumärk ja Jalaväe Rünnakumärk. Neveli lahingutes osalemise eest autasustati teda 27. veebruaril 1944 II klassi Raudristiga.

Alates 19. veebruarist 1944 oli Nugiseks Narva rindel. Vaasa-Vepsküla-Siivertsi sillapea vallutamisel juhtis ta üht rünnakrühma. Seal ilmutatud sõdurivapruse eest autasustati teda 7. märtsil I klassi Raudristiga. 20. aprillil autasustati teda Türi haiglas Raudristi Rüütliristiga. Seejärel viibis 13. aprillil raskelt haigestunud Nugiseks pikaajalisel ravil Lõuna-Tiroolis Meranis, kust ta alles oktoobris 1944 naasis oma diviisi Neuhammeris.

Sõja lõpp ja vangistus

5. jaanuarist 1945 märtsi keskpaigani õppis Nugiseks Neweklau SS-junkrukoolis. 7. mail 1945 Tšehhis vangi langenud, saadeti ta pärast kolme ebaõnnestunud põgenemiskatset sama aasta detsembris Siberisse. Sõjavangistusest vabanes Nugiseks 10. novembril 1946, kuid arreteeriti 13. veebruaril 1947 uuesti ja talle mõisteti kümneaastane vabaduskaotus. 17. septembril 1953 amnesteeritud, jäi Nugiseks esialgu Siberisse elama, tulles Eestisse tagasi alles 1958.

Hilisem elu

1992. aastal ülendati Nugiseks Eesti Kaitseväe kapteniks.

2001. aastal anti erukapten Nugiseksile Kaitseliidu Valgeristi III klass ja Eesti Reservohvitseride Kogu kuldrist. 2008. aastal andis Eesti Evangeelne Luterlik Kirik talle teeneteristi.

19. oktoobril 2008 anti Nugiseksile Tori kirikus pidulikul tseremoonial üle Eesti Rahva Tänumedal, mille jaoks oli kogutud 4229 allkirja. Sellegipoolest ei saanud Nugiseks ühtki ametlikku autasu presidendilt.

Nugiseks oli 2009. aastast Eesti Leegioni Sõprade Klubi auliige.