Amandus Adamson

Amandus Heinrich Adamson (12. november 1855 Pakri, Uuga-Rätsepa – 26. juuni 1929 Paldiski) oli eesti kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid.

Elulugu

Amandus Adamson sündis meremehe perekonnas. Üldhariduse omandas ta 1862–1869 Tallinnas Toom-Vaestekoolis ja 1870 kreiskoolis.

Lapsepõlves meeldis talle igasuguseid asju nikerdada. Poisi andekust märganud Toompea vaestekooli õpetaja vabastas ta majapidamistöödest ning lubas tal oma töid ühe Tallinna kunstikaupmehe kaudu müüa. Ta õppis 1870–1873 Tallinnas tisler Bergi juures, 1873 Peterburis Bollhageni ja Šutovi töökojas ning 1876–1879 vabakuulajana Peterburi Kunstide Akadeemias (Alexander Friedrich von Bocki ateljees).

Seejärel oli ta Peterburis vabakutseline kunstnik (ajuti viibis ka Eestis) ning 1886–1887 Kunstide Edendamise kooli ja 1901–1904 A. Stieglitzi kunsttööstuskooli puunikerduse õppejõud. Adamsoni õpilaste hulgas olid Nikolai Triik ja Konrad Mägi.

Adamson elas 1887–1891 Pariisis, hiljem mitu korda Itaalias. Aastal 1918 asus ta elama Paldiskisse.

Aastast 1922 oli ta Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu, aastast 1924 Eesti Kunstnikkude Liidu liige.

Ta suri 26. juunil 1929 Paldiskis ning maeti Pärnusse.

Teosed

• "Niobe pea" (arvatavasti 1875)
• "Külataat Keilast" (1893)
• "Koit ja Hämarik" (1895)
• "Kalevipoeg ja Sarvik" (1896)
• "Hülgekütt Pakri saarelt" (1898)
• "Laeva viimne ohe" (1899)
• "Äreval ootel" 1899
• "Russalka" (1902) on pühendatud samanimelisele Vene rannakaitse soomuslaevale, mis uppus 1893 Soome lahes. Kadriorus kõrgel graniitalusel seisva metallfiguuri modell oli kunstniku 17-aastane koduabiline Juuli Roots.
• "Champion" (1904) sai Saint Louisi olümpiamängude kunstiolümpialt kuldmedali. Sellel oli kujutanud Georg Lurichit. See on esimene eestlase võidetud kunstiolümpiamedal.
• Uppunud laevade monument Sevastopolis (1904)
• "Krimmi motiiv" (1906) müüdi 26. oktoobril 1998 Haus Galerii oksjonil Burmani Villas 79 500 krooni eest.
• Johann Köleri büst (1911)
• "Via Appia" (1914) Õli, lõuend. 63,2 x102,3 cm, müüdi 26. oktoobril 2000 Haus Galerii oksjonil Vanalinna Muusikamaja saalis 94 500 krooni eest.
• "Noorus kaob" (1919)
• "Nälg" (1920)
• "Kalevipoeg Põrgu väravas" (1922)
• Friedrich Reinhold Kreutzwaldi mälestussammas Võrus (1926)
• Etüüd Johan Laidoneri ratsamonumendile (1924)
• Ausammas Eesti vabadussõjas langenud saarlastele Kuressaares (1928, hävinud 1945, taastatud Matti Variku poolt esialgsele lähedasel kujul 1989)

Tunnustused

• 1879 Peterburi Kunstiakadeemia suur hõbemedal
• 1907 Peterburi Kunstiakadeemia akadeemik

Välislingid

• Eesti Posti postmark Amandus Adamson 150/ 331-12.10.05
• Maria Carlsson: mul oli hea meel, et päästsin isa töö - Postimees, 14. november 2005
• Amandus Adamson kui eesti kunsti märk - Postimees, 14. november 2005